Euroopa stabiilsusmehhanism
et hoida üldist valitsemissektori võlga jätkusuutlikul ja taskukohasel tasemel. Seetõttu
loodi ajutised mehhanismid stabiilsuse kiireks taastamiseks euroalal, millele järgnes
hiljem alaline Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM).
Kõigepealt leppis eurorühm kokku Kreekale kahepoolsete laenude andmises Kreeka
laenulepingu abil. Seejärel lõi eurorühm Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF), mis
hakkas hiljem ise Kreekale abi osutama. Ka Iirimaa ja Portugal said abi EFSFist, mida
rahastasid euroala liikmed, ning teisest ELi rahastamisvahendist – Euroopa
finantsstabiilsusmehhanismist (EFSM) –, mida rahastati ELi eelarvest. Nende ajutiste
skeemide asemele tuli 2012. aasta oktoobris Euroopa kaitsesüsteemi tugisammas ehk
alaline Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM). See on euroala riikide rajatud
rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis on peamiseks vahendiks finantsraskustes
olevate euroala riikide aitamisel. ESMi peakorter asub Luxembourgis.