Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
71
2.5.3.3 Müüritise soolakahjustused
Müüri- ja vuugimaterjalides on poorid suurusega ~80 nm…20 µm, mis lasevad veel liikuda
kuni aurustumiseni ruumiõhku. Koos veega transporditakse kapillaaride kaudu vees ja
müüritises olevaid vees lahustunud või hüdratiseerunud soolasid, Tabel 2.5.
Kui müüritisel on kokkupuude pideva veeallikaga (pinnas, pidev sademevesi jne.) ja
müüritis ei ole veeallikast isoleeritud, siis toimub pidev efloeresentsiprotsess (soolade
väljaladestumine). Selle tulemusena ladestuvad veega transporditavad soolad müüritise
pinnale ja krohvikihti. Vee aurustumisel soolade kristalleerumisprotsessiga toimub mahu
muutus, mille tagajärjel krohvikiht laguneb.
Näitena naatriumkloriidi (NaCl) puhul saavutab C/CS-väärtus (üleküllastusväärtus) 0º C
juures kristallatsioonisurve 185 N/mm2. Võrdluseks enim kasutatud betooni survetugevus
on 35-45 N/mm2.
Tabel 2.5 Tuntuimad müüritises olevad soolad.