BAROKK
tajutav Georges de la Tour’i töödes. Tegemist on olustiku maalidel, kus on vihje
religioonile. Ei kujuta täisfiguure, tavaliselt kuni põlvedeni. Pildid on suhteliselt
tumedad ja valgusallikaks on küünal.
Olustiku maalijateks olid ka vennad de Nain’id, kellest kuusam Louie. Nad
kujutavad talupoja elu raskusi ja viletsusi „Heinamaalt koju tulek“.
Kõige karmimaks realistiks oli graafik Jaques Callot. Kujutab erinevaid
inimtüüpe. „Sõjakoledused“ on kõige realistlikum effordi sari ja karmim.
17.saj II poolel tõuseb kunstis esile õukonna maitse ja põhiliseks saab baroklik
klassitsism. Rajatakse kunstiakadeemia, mis pani paika ka normid. Direktoriks oli
Charles le Brun, kus omandab põhimõtteliselt diktaatorlikud võimed kunsti
osas. Akadeemia nõudis rangelt kõrgklassi kunsti järgmist. Täpsus, selgus ja
idealiseerunud joonistus, värvid olid teisejärgulised. Le Brun arvas, et
joonistamisoskus eristab käsitöölisest.
Antiikkunstist võetakse skulptuurid