Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
Kõige
rohkem on selle süsteemi rakke seedekulglas (gastriin, histamiin,
somatostatiim ??, sekretiin, koletsüstokiniin??) Kliiniliselt võivad hormoonid olla
kas aminohapetest koosnevad (peptiidhormoonid) või kolestoroolist sünteesitud
(steroidhormoonid), samuti võivad olla üheainsa aminohappe
derivaadid/produktid (nt adrenaliin, serotoniin, histamiin). Eraldi rühmana
käsitletakse ka joodi sisaldavaid hormoone (kilpnäärme hormoonid).
Hormoonide transpordi viisid efetorina ja toimemehhanism efektorile
Viis, kuidas hormoon oma näärmest pärast vallandumist jõuab efektorrakule,
millele toimet avaldab.
a) Endokriinne transport – transport vere kaudu
b) Parakriinne transport – toime läbi rakuvahelise ruumi kõrvalolevale
rakule (para – kõrval)
c) Neurokriinne transport – hormoon tekib närviraku kehas; osa närvirakke
neurosekretoorsed (nii närvi kui ka näärme funktsioon); transporditakse
piki aksonit