Üldine teatriajalugu I sügis
Huvitab vähe karakterite loogika ja
tegevuse seotus. Sisulised asjad asuvad tahaplaanile. Esikohale asuvad vaatemängulisus,
pilgupüüdvus, perfektsus. Hilised miraaklid kuuluvad terviklikult juba sellesse kultuuritüüpi. Tekib
uus oma parameetritega kultuuritüüp. Kõige lopsakama varjundi saab 15. sajandi müsteeriumites.
14. sajandi müsteeriumitel oli ühisjooni: dramaturgia allakäik/taandareng, tegevusloogika eiramine,
kaldumine välisesse efektsusesse, polnud koha- ega ajapiiranguid, valitses teine kultuuriline
genotüüp.
Müsteeriume võidi etendada nädalaid, praktikas võis kesta kuid. Neid võidi mängida üle kogu linna
terve linn oli haaratud etendusse. Huvitav oli spetsiaalsete vankrite kasutuselevõtt, mis olid levinud
Madalmaades ja Inglismaal. Nendel vankritel oli kaks korrust ülakorrus moodustas poodiumlava,
alumine korrus tihti kujundatud/sisse seatud kulisside tagusena, kus näitlejad end valmis seadsid. Iga