Rahmaninov
mitmesugused tehnilised ülesanded ja faktuuriprobleemid, siis Rahmaninov lähtus etüüdide
loomisel eelkõige mingist poeetilisest kujundist ja selle piltlikkusest.
Virtuooslikud klaverietüüdid kujunesid teatavasti kontserdipraktikas välja eelkõige
XIX sajandi tuntud pianistide Kalkbrenneri, Moschelesi, Thalbergi jt loomingus. Need olid
mõeldud esmajoones oma tehniliste võimete demonstreerimiseks ja osutusid küll efektseteks,
kuid enamasti küllaltki pealiskaudseteks kontserdi lõpunumbriteks. Uue lehekülje etüüdizanri
ajaloos avas Chopin, kelle etüüdide eesmärk oli ühe kindla faktuurielemendi poetiseerimine.
Liszti etüüdides äratab seevastu tähelepanu zanri programmiline tõlgendus (näit "Mazeppa",
"Metsik jaht", "Eroica" jt).
Rahmaninov, lähtudes küll oma etüüdide loomisel nii Chopini kui ka Liszti
annaabi.ee 
