August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp
piiluma ka lugejat. Tal on tarvitada rida sabloonilisi võtteid, mis on teinekord üle 300 a.
vanad, aga ta peab hoolitsema ka uudse eest, sest efekt ja üllatus tuleb peamiselt nende
viimaste kaudu. Ja siin on tarvis plaanitseda, leiutada. Tihtipeale seda uut ehitusvõtet ta peab
alustama kuidagi külgepookivalt, juhuslikult, otsitult, kuid siis see sulab muusse, hakkab mõju
avaldama, ja kui selle kaudu on jõutud positiivse efektini, siis on see võte juba kunstiline
saavutis. Kunstlikust võttest on saanud tugev kunstiline ehituselement. Kunstlikku võtet
kasutab ohtrasti ning väga silmatorkavalt kriminaalromaan ja igasugune muu põnevusromaan:
katkestamised pinevail kohtadel, tõeliste otsade peitmised ja siis lõpuks äkilised
avalikustamised jne.; õieti peitubki põnevusromaani autori meisterlikkus teose sablooniliste
ehitusvõtete osavas varieerimises ja rakendamises. Need võtted on enamikus liiga