Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest
Tühemik on väike, laudjas pikk, keskmise laiusega kuni lai ja
lihaseline. Laudja kuju on tõule iseloomulikult ovaalne ja libajas, mõnel liinil ka renjas.
Kõht on silinderjas, piht ja reied lihastega hästi kaetud. Jalad on tugeva ehitusega, hästi
arenenud kõõlustega, liigesed laiad ja tugevad, kabjad keskmise suurusega ja tiheda
vastupidava kabjasarvega. Välimiku puudustest täheldatakse ebakorrapärast jalgade ehitust,
kitsast seisu, koond- ja harkvarbalisust, eetsirandmelisust, pehmet sõrgatsit, mõnikord
nõgusavõitu selga ja kitsast rinda. Kitsa jalgade seisuga kaasneb kitsas käik ja riivlus. [2]
2.4. Tori Hobusekasvandus
14. novembril 1855. a. tehti Liivimaa aadli poolt otsus asutada Tori Hobusekasvandus, mis
alustas tegevust juba aastal 1856. Ajaloolistel andmetel olid Tori ja Avinurme kroonumõisad
rüütelkonna käes juba alates 1826. aastast, aga neid kasutati karja- ja lambakasvatuse
arendamiseks. 1855
annaabi.ee 
