TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS
Kasutatakse
põhiliselt veiste, sigade, lammaste, kitsede uimastamisel
Uimastamine ajupõrutuse tekitamisega ehk otsmikuluud mitteläbival viisil. Tööorgani ots on lai,
seenekujuline. U. Efektiivsuse määrab ära poldi liikumise kiirus. On olemas vöimalus, et teadvus
taastub. Intervall uimastamise ja torkamise (veretustamise) vahel ei tohi ületada 30 sek.
Veejoaga u.korral tungib kõrge surve all olev (3500 bar) peenike veejuga sea koljusse kiirusega
50 m/s ja purustab peaeaju. Kuna selle eetodi puhulö ei toimu liha ja siseelundite täielikku
veretusatmist, pole meetod praktiliselt kasutatav.
Lahtise kuuliga u. On riskantne töötajale rikoset. Kasut vaid tugeva koljuga suurte pullide ja
kultide puhul.
Haamrilööki rakendatakse kodulindude, kalade ja küülikute puhul.
Elektriline uimastamine on lühikese intervalliga meetod s.s. intervall umastamise (voolu
katkemise) ja veretustamise vahel peab olema võimalikult lühike, vähendamaks verevalumite