Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade
Lõplik süntees ja konsekventne
konstruktsioon ei olnud ta tugev külg, küll oskas ta aga elu, kultuuri ja maailma suuri
küsimusi omapäraselt püstitada, rõhutada ja analüüsimisse süüvida.
Kui me Petersoni töid lihtkõnes ja luules vaatleme, tutvume tema elulooga, siis näeme,
et teda kõige enam on huvitanud küsimused inimese elu tähtsusest ja õigeksmõistmisest, elu
eesmärgist, individuaalse ,,mina" saatusest, absoluutseist eetilisist normidest, maailma
algpõhjusest jne.
Maailma algpõhjuse, ürgelementide, esipotentsiaali küsimus on elavalt Petersoni
mõistust vallanud.
Kristus ei olnud Petersoni arvates mitte inimene-jumal, vaid ainult inimene, kuigi
suurim ja parim nende seast, kes kui jumala lapsed jumala meele pärast elasid. Nii saab
Peterson aru Johannese evangeeliumist (ò ). Vaatamata selle peale, et Peterson jumalat