Baltisaksa roll eestlaste ajaloos
Baltisakslastest eestihuvilised uurisid eesti
keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid
mitmesuguseid teaduslikke seltse. Estofiilide hulka kuulusid ka esimesed eesti
haritlased( Kreutzwald, Faehlmann) Faehlmanni algatusel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti
Selts. 1842 loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende ühingute toel anti välja
rahvuseepos "Kalevipoeg".
19.sajandi esimesel poolel muutus eetikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Hakati
välja andma eestikeelseid ajalehti. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann
Voldemar Jannses, kelle toimetamisel hakkas ilmuma Perno Postimees.
Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. Eduard Ahrens koostas
1843. Aastal uue eesti keele grammatika võttes aluseks põhja-eesti keskmurde.
Rahvuslike ideede levikule aitas kaasa seltsiliikumine. Baltisakslaste eeskoste all olev selts
annaabi.ee 
