Rootsi aeg Eestis
pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need
reeglid, mida me tunneme niinimetatult vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19.
sajandi keskpaigani.
Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, sest kirjaviisi osas ei
suudetud kokku leppida. 1686. aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus
Testament. Selle tõlkisid ja toimetasid pastor Andreas Virginius ja tema poeg
Adrian. Uus Testament oli esimene täiesti eetikeelne raamat.
Samal ajal hakati tõlkima eestikeelde kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne
juhuluule.
Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus.
Usk
Rootsi ajal algas Luteri kiriku tõsine ülesehitamine. Rootsi riik hakkas
tutvustama talupoegadele luterluse põhitõdesid. Kirikutes ja kabelites hakati
pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Joachim Jhering oli Rootsi ajal üks
tegusamaid piiskopeid Eestimaal.