Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme.
Otsetõlge oleks “see, mis on asjas parim”, “parimus”,
oivalisus. Inimese puhul tähendas ta algselt ka tema väliseid, hinnatavaid omadusi nagu ilu,
tervis, hea päritolu jne. Hiljem, filosoofilises käsitluses seostati need “parimused” inimese
loomupäraste eeldustega. Arete sai siin tähenduse – inimese loomupäraste eelduste parimal
viisil väljakujundamine tema kiiduväärseteks isiksuseomadusteks ja käitumisviisideks. Nii on
Aristotelese keskse eetikateose “Nikomachose eetika” eestikeelses tõlkes arete vasteks –
loomutäius.
Protagoras tõotab seega arendada õpilases loomutäiusi, sealhulgas ja iseäranis ka poliitilist
loomutäiust, politike arete`t. Viimane sisaldab endas politike techne`et. Techne tähendab
teadmist, tänu millele osatakse midagi valmistada või esile tuua. Politike arete on järelikult
selline voorus, tänu millele inimene on avalikes asjades oskuslik ja saavutusvõimeline.