Wittgensteinil on olnud suur mõju loogilisele positivismile ning analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. Eluajal avaldas Wittgenstein ühe raamatu - Logisch-philosophische Abhandlung. Teda võib arvata nii loogilise positivismi kui ka analüütilise keelefilosoofia rajajate hulka. Maailm on kõik, millega on tegu. Tal õnnestus kõrvaldada filosoofilised probleemid. Pakkus välja korrektse keelekasutuse, 7 põhiteesi koos seletustega. Eetikaloeng eetika on uurimus sellest, mis on hea. Mõiste hea erinevad tähendused. Tähendus on kasutus. Keelemänguteooria keel kui tööristakast. Privaatkeele argument suunatud cogito, ergo sum. Wittgenstein leiab, et Descartes oma II Meditatsioonis kasutab privaatkeelt, mida mõistab ainult ise. Privaatkeelt ei saa olla. Descartes kui ainus mõtleja maailmas ei saa hakata mõtlema, sest tal pole vastest, kellega argumenteerida. Üksikul lausel ei ole enam motet