Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
1930. aastatel Eestisse jõudnud majanduskriisi olukorras tuli kutselise ajakirjanikul
hakata konkureerima selle tööjõuga, kes tuli nö tänavalt ega teadnud ajakirjanikutöö
nõuetest suurt midagi. See hoogustas EALi arutlusi selle üle, keda lugeda
ajakirjanikuks ja mille alusel seda teha. Ametissepääsemise kontrolli tahtis endale
võtta just kutseorganisatsioon, kes muretses ühtlasi ajakirjanike haridusküsimuste ja
ettevalmistamise pärast. Oma eetikakoodeksini on Eestis jõutud alles 1997. aastal.
Sõdadevahelises Eestis orienteeruti rahvusvaheliste põhimõtete järel (EAList sai
1930. aastal FIJ liige, omaks võeti ka ajakirjanike rahvusvaheline eetikakoodeks),
mida enne Vellneri reporteri-õpikut olid tutvustanud erinevad ajalehed.
Ajakirjanduse eneseregulatsiooni vajaduse üle kõneldi Eestis juba XX sajandi
algusaastatel. Vahekohtu tegutsemise kohta leidub Eestis vihjeid 1910. aastast, kuid
tolleaegsest tegevusest on vähe teada
annaabi.ee 
