Vooruste eetika
VOORUSTE EETIKA
Aristoteles (384-322 eKr)
Oli Platoni õpilane. Vana-Kreekas polnud moraaliks õige ja vale, vaid asjade
hindamiseks oli voorus ja pahe. Vooruse tähistamine aretee tähendab algelt
,,täiuslikkus" või ,,täius"; tähendas asjade tegelikku eesmärki. Eesti keeles
kasutatakse sõna loomutäius. ,,Nicomachose eetika" Aristotelese üks
eetikaalasemaid teoseid. ,,Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on
keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomujoone vahel." Äärmuslikud
iseloomujooned ongi pahed. Äärmused: liiga palju või liiga vähe. Hirm või kirg on
inimese loomulikud tunded. Hirmu kontrollivaks vooruseks on vaprus, kuid kui seda
liialt maha surutakse, on äärmuseks hulljulgus, vastupidiselt on argus. Vaprus on
keskmine. Tuleb leida kuldne kesktee. Ütleb, et inimesed käsitlevad tihti vapruse
teise poolena argust