Rasvhapete iseloomust (küllastatud, küllastumata) membraani lipiidides sõltub membraani voolavus ja funktsionaalsus erinevatel temperatuuridel. Eukarüootide membraanides on steroolid (inimesel näiteks kolesterool), mis teevad membraani jäigemaks. Enamiku prokarüootide membraanides (v.a. mõned mükoplasmad ja metanotroofid) steroole ei ole. Selle asemel on bakterite (kuid mitte arhede) membraanidest leitud steroolitaolisi hopanoide. Arhedel on eeterlipiidid: glütserool on neis eetersidemega seotud pikaahelaliste süsivesinikega (isopreeni derivaadid, fütanool). Arhede membraan on kas ühekihiline (tetraeeterlipiidide puhul) või kahekihiline (dieeterlipiidide puhul). 39 Kuidas panna üles katse, nt kui tahetakse võrrelda plastikkoti ja biokoti lagunemist 40. Kui pikk on gener. aeg looduses? Hästi pikad, kuni 24h. 41. Mis on kasvukõvera faasid? kuidas Lag e. stardifaasis toimub mikroobi kohanemine uute tingimustega (uus sööde, uus toiteainete [c] jne.)
etanoolamiin, koliin, inositool): Fosfoglütseriidid - glütserool-3-fosfaadi derivaadid, kus kaks rasvhappejääki on esterifitseeritud glütseroolile, polaarne peaosa. Fosfatidüülkoliin, kus estersidemega võivad olla erinevad rasvhapped (moodustavad hüdrofoobse osa). Hüdrofiilse osa moodustavad glütserool, fosforhappejääk ning koliin / etanoolamiin / seriin / inositool. Plasmalogeenid-fosfoglütseriidid, , kus üks rasvhappejääk on liidetud eetersidemega, muudab need lipiidid keemiliselt stabiilsemaks (ajus, südames). Sfingolipiid. On sfingosiini derivaadid, millele on lisatud 1 rasvhappejääk. Sfingolipiidid võivad olla fosfosfingolipiidid (sfingomüeliin) ning glükosfingolipiidid. Glükolipiidid (2- 10%) - polaarne peaosa koosneb suhkrujäägist (närvid). Etanoolamiin. Koliin. Inositool. 3. Nimetage vähemalt kolm tegurit mis mõjutavad membraanide dünaamilisust (voolavust):
annaabi.ee 
