vahemik ja leida selle keskmine spekter. Aperioodiline võnkumine on müra. Vokaalide puhul on tegu perioodilise liitlainega. Mida kõrgema sagedusega on esimene formant, seda madalama keeleselja tõusuastmega on vokaal hääldatud. Muutus tuleb hästi esile käreda hääle puhul. i-häälik on kõige eespoolsem häälik, mistõttu ka kõrgeima sagedusega, u-häälik kõige taga ja kõlab madalaimalt. Eesvokaalidel on kõrgem teise formandi sagedus, tagavokaalidel madalam. Teise formandi muutumine tuleb hästi esile sosistades. Eesvokaalidel on üksteisega suhteliselt lähestikku teine ja kolmas formant. Tagavokaalidel on üksteisega suhteliselt lähestikku esimene ja teine formant. Bark – psühhoakustilise skaala ühik. Tagavokaalidel F2 ja F1 lähestikku, eesvokaalidel F2 ja F3. Mida kõrgem keeleseljatõste, seda väiksem F1 väärtus