Eesti ajaloo kokkuvõte
Maal hoogustus ühistegevuslik liikumine, hangiti põllutöömasinaid ja muud tööstuskaupa.
1902.aastal asutati Tõnissoni algatusel Eesti Laenu- ja Hoiuühisus, mida võib pidada
esimeseks Eesti rahvuslikuks pangaks. 1906.aastal asutati esimene eesti õppekeelga
gümnaasium (praegune Miina Härma Gümnaasium). 1907.aastal kutsuti ellu Eesti Kirjanduse
Selts. 1909.a loodi Jakob Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum. 1905.a astus avalikkuse
ette kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti, mille eesvedajaiks G.Suits, F.Tuglas ja J.Aavik.
Lipukirjaks „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks“.
44.peatükk Eesti Vabariigi loomine
Maailmasõja ajal toimunud mobilisatsioonidega võeti Esimese maailmasõja rinnetele umbes
100 000 meest, neist 10 000 langes. Maal oli raskusi põllutöödega, sest hobused võeti sõjaväe
tarbeks.
Pärast Nikolai ll kukutamist läks võim Ajutisele Valitsusele, kes asus ellu viima
demokraatlikke reforme