Kuid küsimus ei olegi niivõrd selles, milline teooria on õige, vaid selles, milline teooria on sobilik – ehk juht peab otsustama, mis on konkreetses situatsioonis kohane. Nii pakuvadki P. Hersey ja K. H. Blanchard*15 välja neli kõige levinumat juhtimisstiili: direktiivne stiil, müüv stiil, osalev stiil ning delegeeriv stiil. Paul Hersey ja Kenneth Blanchardi situatiivse eestvedamise mudeli kohaselt valivad edukad eestveda- jad juhtimisstiili vastavalt olukorrale ning järgijate valmisolekule. Seega delegeeriv stiil on sobilik juhtu- del, kui töötajate valmisolek võtta vastutust ning täita tööülesandeid iseseisvalt on suur. Direktiivne stiil on kõige sobilikum juhtudel, kui alluvate valmisolek on vähene. Sellisel juhul juht jagab ülesandeid ning kontrollib nende täitmist. Müüva stiili puhul juht müüb oma ideid, selgitades töötajatele oma otsuste tagamaid
Kuid küsimus ei olegi niivõrd selles, milline teooria on õige, vaid selles, milline teooria on sobilik – ehk juht peab otsustama, mis on konkreetses situatsioonis kohane. Nii pakuvadki P. Hersey ja K. H. Blanchard*15 välja neli kõige levinumat juhtimisstiili: direktiivne stiil, müüv stiil, osalev stiil ning delegeeriv stiil. Paul Hersey ja Kenneth Blanchardi situatiivse eestvedamise mudeli kohaselt valivad edukad eestveda- jad juhtimisstiili vastavalt olukorrale ning järgijate valmisolekule. Seega delegeeriv stiil on sobilik juhtu- del, kui töötajate valmisolek võtta vastutust ning täita tööülesandeid iseseisvalt on suur. Direktiivne stiil on kõige sobilikum juhtudel, kui alluvate valmisolek on vähene. Sellisel juhul juht jagab ülesandeid ning kontrollib nende täitmist. Müüva stiili puhul juht müüb oma ideid, selgitades töötajatele oma otsuste tagamaid