Järelikult on punkt U eestpoolt vaadates vaatlejale lähemal kui punkt V, see tähendab sirge b läheb sirge a eest läbi. Seepärast sirge a eestvaade märgitakse joonisel katkestatult. Et otsustada, kumb sirge läheb üle pealtvaates, siis märgistan eestvaates sirge b'' punkti N'' ja sirge a'' punkti M'', mis asetsevad ühel ja samal põhikiirel. Nende punktide ühiseks pealtvaateks on sirgete a ja b pealtvaadete lõikepunkt N'=M'. Tõmmates sidejoone läbi selle punkti, näeme eestvaatelt, et sirgel b asetseva punkt N on kõrgemal kui sirgel a asetseva punkt M. Järelikult ülalt vaadates on punkt N vaatlejale lähemal kui punkt M; seetõttu läheb sirge b sirgest a üle. Seepärast sirge a pealtvaade märgitakse joonisel katkestatud.
Kuna servad TA ja TD on esiekraaniga paralleelsed, siis raadiusena kasutatakse just nende servade eestvaateid, kas T''A'' või T''D''. Abikaarele kantakse kuus võrdset lõiku AB, BC, ... FA, mille tõelised pikkused A'B', B'C', ... F'A' saadakse püramiidi pealtvaatelt. Kõõlude otspunktid ühendatakse tipuga T. Veel vajatakse lõiketasandist allapoole jäävate külgserva osade tõelisi pikkusi. Need võetakse eestvaatelt. Servad A1=A''1'' ja D4=D''4'', kui esiekraaniga ε2 paralleelsed lõigud kantakse üle kohe pinnalaotusele. Ülejäänud servade tõelised pikkused saadakse, kui pööratakse need servad esiekraaniga paralleelseks. Erinevalt märgistatud loogelised sulud eestvaates juhatavad kätte servade B2 ja F6 ning C3 ja E5 tõelised pikkused. Pinnalaotus lõpetatakse püramiidipõhja ja lõikekujundi tegeliku kuju juurdejoonestamisega. Sele 26
annaabi.ee 
