Tõde ja Õigus II Terve tekst
Aga kui nad üle silla sõitsid, kinnitas
ta veel kord:
,,Väga s... kool! Ei õigust ega ilusaid rõivid!"
Peale seda ei lausunud ta enam sõnagi, nagu laiendaks ta koolile määratud halvakspanu ka
sellele, kes mõtleb sinna kooli minna. Indreku peas ja südames läks midagi sootuks segi.
Sellepärast ei märganudki ta, millal voorimees peatus, virgus alles siis, kui kuulis sõnu:
,,Soo, siin me siis olemegi -- vana Traadi juures... Seitsekümmend viis... Eestuksest otse sisse,
see viib puhveti. Tagapool on tal ikka sakstele toad ka, päris kenad toad kohe. Minge aga
julgesti sisse... Maurusele pole siit kaugel: pisut ümber nurga, ja oletegi seal. Küll vana Traat
juhatab, tema teab. Kõik teavad. Aga pidage meeles: hoidke rahakott."
Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema.
Indrek trügis kastiga uksest sisse. Ukse vahel tuli talle noor neiu vastu, hoidis pahema käega
ust lahti ja võttis paremaga kasti nöörist kinni