Eesti ajaloo historiograafia
salastatud. Isegi ustavaid inimesi, kes sobiliku skeemi jäärgi käsitlesid aga kuna
teema selline, et andmeid ei sobinud.
Institutsioonidevälised ajaloolased
Nõukogude ajal ka eraviisilisi ajalookirjutajaid, sahtlisse, et ehk kunagi näeb
ilmavalgust. Nt perekonnalugude puhul. Tõsisemat teaduslikku uurimistööd ei
saanud teha, suutsid vaid mõned üksikud, nt Lembit Mark, kes TÜ-s õppinud,
1930. aastate lõpul magistritöö Tarveli juhendamisel ,,20. sajandi suhetest". Jäi
Eestoisse, 1945 enne paguluses, siis tuli tagasi. Reformeerunud paarsada, kes
võinuks pagulusse jääda aga naasid ja represseeritud said. Mark tööd kirjanduse
kateedris, halva eluloo tõttu Saksa sõjavägi üks aasta, pidi lahkuma TÜ
raamatukokku tööle. 1950. aastatel oli sunnnitud lahkuma, sai tööd
maaparanduses, surmani insenär. Kaks uurimust, mis tal hetkel arvestatavad.
Ülevaade Eesti vane,ast kroonikakirjutusest. Muistest Vabadusvõitlusest töö.
Teine mees, kelle teema ei sobinud 1970
annaabi.ee 
