Eesti uusima aja ajalugu
Tegelikkuses püsis
valitsuses kuni 1938. aastani.
Sisepoliitine kriis: parlamendi jätkuv lõhenemine, uute pol jõudude esilekerkimine
(vabadussõjalased jt), valitsuste ebatavaline ebapüsivus, läksid ruttu lõhki,
valitsuskriisid rasked. (Maj kriis + Sisepol kriis)
PS kriis oli suures osas pseudokriis. Mõngate pol jõudude algatatud (kes pidasid
vajalikuks Eesti riigi valitsemise korda muuta, et eestis oleks laia võimuulatusega
riigipea, president). Esilekutsujad lähtusid sellest, et Eestoi olevat poliitiliselt liiga
ebastabiilne. See pidavat väljenduma liiga sagedastes valitsuskriisides. Jurist Artur
Mägi: kuni 1934. a rigipöördeni oli Eestis võimul 21 erinevat valitsust. Keskmine
valitsuse iga: 8 kuud 20 päeva. Alla aasta kestvad valitsused aga olid tol ajal üsna
tavalised. Tuleb välja arvata AK valitsused, Teemanti II valitsus (valitsusremont).
1920 a PS kehtivuse ajal oli Eestis tegelikult 16 valitsust, keskmine eluiga 10,5 kuud.