Üks neist oli Eerik- Niiles Kross.“ (Edward Lucas, raamatu „Uus Külm sõda“ autor). Selline mõte näitab seda, kui tuntund ja kui efektiivne oli Eerik-Niiles Kross. Kas ta oleks aga sellega hakkama saanud, mida Lucas mõtles, selles tekib aga kahtlusi, kindlasti mitte üksi ei oleks ta seda suutnud, sest see on pea võimatu, küll aga oleks Krossist seal abi olnud minu arvates. Kaur Kender: „ Merid, Traadid, Talvikud, Villemsid, Tarandid, Krossid... need tekitavad usu, et eestlusel on tulevikku ja väärtust. Üksikud head mehed.“ Nende Kenderi kirjutatud sõnade peale mõeldes saan aru, et Kross tõesti kuulub selliste meeste hulka, nagu ette loetud ja ei ole neist mitte halvem. Arvan, et ei tasu alahinnata Krossi tegemisi, võttes mõttesse ajakirjanduses kuulutatud imago, poliitika, diplomaatia on suurema tähendusega, kui ainult tihti korrumpeerunud ametkond. Maailmas saadetakse suuri asju korda nendes valdkondades ja mõned isikud suudavad seal välja paista.
et kodumaa ajalugu oleks hariv, pedagoogiline funktsioon. Iseseisvas Eestis lähtuda neist nõuetest, raskuspunkt lai rahvamass, eestlaskond. Talurahva olukord ja eneseavaldused. Kodumaa kolgaste minevikku ka lokaaltasandil ajaloo uurimine kihelkonnad, külad. Hans Kruus peamine uurimisprobleem võitlus vabaduse kaitseks, muinassõda-püüdlused vabadust tagas võita. Rahvusliku uuestisünd, isetegevuse arendamine, Eesti rahva eluolust orja ajal. Uet uurimishuvi ei peaks olema ainult eestlusel. Uue ajaloopildi põhimõtteid avarast perspektiivist, suhtes teistes maades toimuvate ajalooprotsessidega. Mis mõjud? Mis meie maa ajalugu teistele mõjutanud? Sulatas etnograafiat, arheoloogiat jne ainelisest kultuurist ,keelest jne. Uus kogu kontseptsioon, kus agraar jne probleeme käsitleti eesti rahva ajaloo varjust väljatoomisena. Näitamaks eesti rahva arengut ja küpsuseni jõudmist rahvusriigini jõudmisel. I köide toimetas Harri Moora, II köite Hans Kruus ja II köite Liiv
annaabi.ee 
