"eestlikke" - 1 õppematerjal

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal

henes Eesti kunsti radikaalsus nii nagu Pariisiski.Eesti kunst oli omaks v?tnud rahvusvahelise kunstipealinna arengur?tmi. Esimest t??pi kunstnukke v?ib tinglikult nimetada silmar??mu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda n?gemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostest. Teist t??pi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Kolmandasse r?hma sobivad maalijad,kes valisid kujutamiseks r?hutatult eestlikke motiive- nagu k?lamaastikke v?i pilte patriarhaalsest, n?iteks rannarahva elust. Anton Starkopf (22. aprill 1889 Kohila vald ­ 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor. Ta s?ndis Lohul paljulapselises taluperes. Talu asus Tallinna­Viljandi maantee ja raudtee vahel v?ikesel k?rgendikul. Oma kunsti?pinguid alustas ta M?nchenis, kus ta aastatel 1911­1912 osales A. Azbe nimelise kunstikooli tegevuses. Seej?rel siirdus Anton Starkopf ?ppima Pariisi, Euroopa tolle aja kunstipealinna