eest. Ma arvan, et kui Muistset Vabadusvõitlust poleks olnud siis, oleks võibolla eestlaste rahvaarv palju kordi väiksem. Eestlased poleks saanud katoliikliku Euroopa osaks ja samuti poleks Eesti rahval tekkinud võimalust lähemalt tutvuda Lääne – Euroopa kultuuriga. Seega minu arvates oleks olukord mõnest küljest parem olnud, kui poleks toimunud Muistset Vabadusvõitlust. Hukkunute inimeste arv oleks väiksem, poleks toimunud nii palju lahinguid, mis põhjustaski liigselt surmasid, eestlatel oleks tol ajal alles jäänud oma eliit ning eestlaste üle oleks suure tõenäosusega valitsenud oma rahva inimesed, mitte võõrad. Halb külg on siiski see, et eestlased poleks saanud katoliikliku Euroopa osaks ja seega ka poleks tekkinud võimalust tutvuda Lääne – Euroopa kultuuriga, mis oli eestlastele hea.
mingisugune side. Sellel perioodil oli maaakondade vaheline side kahjuks väga minimaalne. Sellist riiki nagu ,,Eesti" ei olnud otseses mõttes olemaski. Eestlastel puudus täielikult ühtne riik ja ühtekuuluvus tunne, iga maakond võitles ise enda eest koos oma väheste sõjameestega. Ordurüütlid, aga tulid rüüstama ning ristiusku peale suruma ühtse suure armeega ning see ongi üks paljudest põhjustest miks eestlatel ei olnud võimalust vastu löömiseks. Eestlased ei oleks kaotanud, kui nad oleksid sidet pidanud omavahel, et arutada sõjakäiku ja muid sõjaga seonduvaid ülesandeid ja küsimusi ning rohkem kokku hoidnud. Kas siis eestlased oleksid võinud võita Muistse Vabadusvõitluse? Mina arvan, et see oleks olnud suhteliselt võimatu, sest ristisõdijatel oli algusest peale märksa rohkem võidu potensiiali. Kuna eestlased olid arvulises vähemuses ning nende relva käsitamise oskused olid
annaabi.ee 
