EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
mängimisest. Ajalooraamat, kus on pildid juures. Hüperboolidega mängimine.
Koomiliselt seob reaalsust, dokumentaalsust muinasjutuloogikaga.
,,Rehepapp ehk November" (2000) koomilises võttes kirjutatud. Konseptuaalsed
ajaloo ülekirjutused, nagu ka ussisõnad. Näitavad, et ajalugu oli selline, aga
tegelikult oli ajalugu hoopis midagi muud. Kogu koomilise mängu juures oskus
stiililiselt mängida. Rehepapis paneb kokku eestlastliku narratiivi, aga ka teise
keele, mis tuleb lumememme kaudu. Teisi keele kaudu tsiteerib otse
Shakespeare'i. Vilde ja Shakespeare saaks nagu kokku, need ei taha omavahel
sobida. Kui nali on ära naerdud, siis tuleb selle tagant välja tõsine maailm ja
tõsised probleemid. Eesti küla, oletatavasti 19. Sajand, mille kujutamise aluseks
kirjandustekstid (Vilde jt). Miljööloome kujundiks kliima, ilm, hämarus. Päike