käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti ala elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ning tõenäoliselt ajavahemikus 12241227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile. Kroonika tegevus algab 12. sajandi lõpust, mil Liivimaale tuli esimene piiskop Meinhard ning lõppeb 1227. aastaga, mil saarlased sakslastele alistusid. Teose põhiosa käsitleb eestlastevastast võitlust, ent palju ruumi on pühendatud ka Läti alal elanud hõimude alistamise kirjeldamisele. Seega on kroonika peamiseks allikaks tolleaegse Eesti ja Läti ajaloo kohta. Ehkki Henriku vaated on igati piiskop Alberti meelsed, tunnustab ta ka eestlaste meelekindlust ja visadust oma maa kaitsmisel. Tema kirjeldused tunduvad enamjaolt olevat küllaltki tõelähedased, ehkki hinnangud on enamasti üheselt piiskopimeelsed. Et Henriku
sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ning tõenäoliselt ajavahemikus 1224–1227. Kroonika on struktuuriliselt jagatud 30- ks peatükiks, millest esimesed kaks käsitlevad vastavalt piiskoppide Meinhard ja Bertholdi aega, järgnevatest käsitleb aga igaüks üht piiskop Alberti ametiaastat. Kroonika tegevus algab 12. sajandi lõpust, mil Liivimaale tuli esimene piiskop Meinhard ning lõppeb 1227. aastaga, mil saarlased sakslastele alistusid. Teose põhiosa käsitleb eestlastevastast võitlust, ent palju ruumi on pühendatud ka Läti alal elanud hõimude alistamise kirjeldamisele. Seega on kroonika peamiseks allikaks tolleaegse Eesti ja Läti ajaloo kohta. Pilet nr.6 1.Liivi sõja põhjused, ajend ja tulemused. *Põhjused: 16. sajandi keskpaigaks oli Vana – Liivimaa aeg on ümber saanud. Siinne poliitiline korraldus – keskvõimu puudumine – ajast maha jäänud. Naabrid olid tugevaks saanud – Läänemerel peremehetses Taani, Rootsi oli
annaabi.ee 
