Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul. Aga see suhtumine hakkas kiirelt muutuma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NSVL-st. Eesti allutati Berliinis tegutsevale idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastess küll hästi, aga ennekõike viis ta ellu Berliini poliitikat. Eesti Omavalitsusest sai Saksa okupatsioonivõimu abistav institutsioon, mille eesotsas seisis kunagine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Alates 1944 Juhtiv koht kommunistlikul parteil, Eesti Kommunistliku Partei juhid olid Nikolai Karotamm (194-1950), Johannes Käbin (1950-1978) ja Karl Vaino (1978-1988). Seadusandlik võimuaorgan oli Eesti NSV Ülemkogu ning täidesaatev võim oli Eesti NSV Ministrite kogu.
Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul. Aga see suhtumine hakkas kiirelt muutuma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NSVL-st. Eesti allutati Berliinis tegutsevale idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastess küll hästi, aga ennekõike viis ta ellu Berliini poliitikat. Eesti Omavalitsusest sai Saksa okupatsioonivõimu abistav institutsioon, mille eesotsas seisis kunagine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Alates 1944 Juhtiv koht kommunistlikul parteil, Eesti Kommunistliku Partei juhid olid Nikolai Karotamm (194-1950), Johannes Käbin (1950-1978) ja Karl Vaino (1978-1988). Seadusandlik võimuaorgan oli Eesti NSV Ülemkogu ning täidesaatev võim oli Eesti NSV Ministrite kogu.