Essee romaani "Balti tragöödia" põhjal
sõjajõudude juurde aitama. Jääb selgusetuks, kas eestlane tahtis mehi meelega eksiteele viia.
Selline võis olla tüüpiline baltisaksa nägemus eestlastest ja lätlastest. Autor aga teadvustab, et
baltisakslased ei ole sellel maal üksi. Tähenduslik on Aureli lapsepõlvestseen isaga Koiva jõe
ääres, kus poiss taipab, et kõik valdused ei kuulugi isale. Veelgi enam, jõgi uhub
nendepoolset kallast madalamaks ja eestlastepoolset kõrgemaks. Sümboliline ring saab täis,
kui baltisakslaste Landeswehr, kuhu ka Aurel kuulus, langeb 1919. aastal Koiva juures. Maa
läheb lõplikult eestlastele ja lätlastele.
Allaandja Aurel igatahes ei ole. Ilmselt usub autor seda ka baltisakslastest üldiselt. Aurel
peab liitudes Landeswehr'iga võitluse baltisaksa identiteedi nimel võidutu lõpuni. Sellele
järgneb pöördumine Saksamaale.
Sigfried von Vegesacki ,,Balti tragöödia" kujutab baltisakslaste saatust realistlikult ja
annaabi.ee 
