Saatuse heidikute kuu
ebaaus ka teiste vastu.
Mõnikord on inimesed nii ametis olemaks keegi teine, keda nad tegelikult ei ole.
Seetõttu jääb aga palju asju märkamata nagu käeulatuses olev armastus ja olla ise
armastatud. Selle asemel paugutatakse kõrge kaarega ning lastakse mööda kõik
võimalused, mis elu kandikul kätte toob.
Minu jaoks oli see nagu deja vu "Kõrboja peremehest", kus Katku Villu tegi kõik, et
mitte märgata naabritüdruku armastust. Isegi kui märkas, siis eestlaslikul kombel
tuleb ju ajada oma joru ja oh seda hirmu, kui peaks sellest mingil põhjusel taganema.
Üldiselt saan öelda, et tegu oli super hea etendusega, kus Märt Avandi ja Jaan Rekkor
jätsid lihtsalt kustumatu mulje.