Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
siirdusid sinna küll ametivõimude õhutusel, kuid ikkagi omal vabal tahtel.
Siberisse asunud eestlaste jaoks oli oluline 1804. aastal oletavasti Ingerimaalt
väljasaadetud talupoegade poolt rajatud Rõzkovo küla, mis asub samanimelise järve ääres
umbes 220 kilomeetrit Omskist loodes. Sellest sai mitme eesti küla emakoloonia, kuhu
pärast väljasaatmist soodustavate määruste vastuvõtmist 1822. aastal hakkas tulema ka
eestlasi34. 1845. aastal ilmunud tsaari ukaasi järgi tuli väljasaadetud luterlased koondada
omaette küladesse, et nad võiksid rajada oma kogudusi. Rõzkovosse koondati väikesed
süüalased, suuremad karistatavad aga Ida-Siberis asuvasse Minussinski piirkonda. Kuigi
Rõzkovo küla laastas 1848. aastal tulekahju ja osa preestrid rändas mujale, suurenes
soomlaste, eestlaste, lätlaste, (soome) rootslaste ja sakslaste juurdevool: keskmiselt saabus
50-60 inimest aastas. 1859