Rahvuslik ärkamine Eestis
Vallavanem võis rahatrahvi määrata
või arestikambrisse toimetada.
Valla eelarvet käsutas volikogu, kes kehtestas maksud ning määratles valla
kulutused(vallamaja, kooli, teede, sildade korrashoid, õpetaja palk, toetused).
Kulutused tasusid volikogu liikmed ise, kuid ei koonerdatud.
Õpiti esindajaid valima ja koosolekuid pidama, valla poliitikat ajama. Omandati
riigijuhtimiseks vajalike kogemusi.
Rahvahariduse edenemine
Üheks ärkamise eelduseks oli rahva haridustaseme kasv. Eestlaseste silmaring arenes
tänu ajalehtedele ja raamatutele.
Talupoja haridustee algas vallakoolis(kohustuslik, eesti keelne), sellele järgnes
kihelkonnakool, peale seda mingi saksakeelsetesse koolidesse järjekorras: kreiskool ->
gümnaasium -> Tartu Ülikool. Tartu Ülikool oli baltimaade ainus ülikool, siin õppisid
ka lätlased. 1870. Aastal rajati Eesti Üliõpilaste Selts, mille värvid olid sinine, must ja
valge, millest said hiljem meie riigilipu värvid. Ka Läti värvid tulid sealt.