Tantsukunsti areng eestis
Tsiviliseeritud maailmas seltskonnatantsuks arenenult on
tants oma esialgsed funktsioonid kaotanud ning kujunenud
üheks levinumaks kultuurse puhkuse vormiks: ta on saanud
rõõmsate ühiskondlike ja perekondlike sündmuste
tähistamise endastmõistetavaks koostisosaks, noorte
kokkutulekutel aga otse kohustulikuks.Viimase sajandi
kogemus näitab, et keskmine eestlaneei ole eriti
tantsulembene. Kuid siiani on Eesti kultuuritarbija
eelistanud tantsuetendustele muusikaüritusi.
Võib spekuleerida, et taoline suhtumine on
eestlastele möödunud sajanditest külge
jäänud. Raske töö kivistel põldudel või merel ja
vähene päikesevalgus, mida peamiselt
töötegemiseks kasutati, ei jätnud rahvale palju
aega tantsulöömiseks.
Teadlikum ajajärk rahvatantsu ajaloos algas 19.
sajandi keskel, mil rahvusliku ärkamise ja