Nagu ütleb autor: ,,Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest." Kant peab oluliseks, et inimene mõtleks ning avaldaks neid mõtteid avalikult olles otsekohene. Oma teoses ,,Kostmine küsimusele mis on valgustus" arutleb autor selle üle, kuidas rahvas ennast valgustab ning mis on takistusel valgustumisel. Põhjusteks, miks suur osa inimesi kannatab nn omasüülises alaealisuses on laiskus ja argus. Inimesele on kergem ja mugavam kui tema eest on eestkostijad. Nii toob Kant näite inimesest kellel võiks aru asemel olla raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane jne. Palju raskem näib olevat ise mõelda, ning alaealisus on harjumuspäraseks saanud. Avaldan siinkohal enda tähelepaneku. Inimesi õpetatakse juba noorest peale järgima seadusi, kuuletuma koolis õpetajale. Meil on alateadvuses teadmine, et peame millelegi või kellelegi kuuletuma. Olen tähele pannud paljusid vanemaid kurtmas kui nende lapsed kooliealiseks on saanud, et kool
Hastfer saatis maapäeva laiali ja keelas edaspidised kokkusaamised. Viimane asi, mis Hastfer teatas, oli et kuningas ootab neid ninamehi ( 4 venda) Stockholmi, kus tuleb kohus. 4 tüükki stockholmi teele astusid, sh ka Patkul. Patkul oli karismaatiline tegelane nende perekond ammune perekond aga peapiiskoplik. Sünd 1660 a Stockholmis, tema isa oli sel ajal Stockholmis vangistatud kuna oli Liivimaal maanõunikest, keda süüdistati riigireetmises. Patkuli eest mitmed eeskstijad. Eestkostijad tegelesid Patkuli harimisega, sai väga hea hariduse, Kieli pikoolis õppis Õigusteadust teoloogiat ja ajalugu. Tegemist oli üsna väljakannatamatu inimesega, kes oli kättemaksuhimuline ja sattus tülidesse. Ühe oma eestkostijatega läks isegi duellile. Stockholmis peetakse kohtuprotsess, moodustatud lausa kohtukoosseis selleks, erinev tõlgendus õigustest absolutislik kuningavõim vs rüütelkond Liivimaalt. Kõik töötab Kuninga poolt, Patkul põgeneb Stockholmist, põgeneb Kuramaale
annaabi.ee 
