Rahvakultuuri ajalugu 1700-1816
Venemaa suhteliselt vähe diferentseerunud ühiskond, millel
puudus nii kesk-kui ülemklassi organisatoorne võrk, ning mille seadusandlus oli nõrgalt
arenenud, erines provintside omast märgatavalt. Baltimaade seisuslik ja feodaalne ühiskond
toimis organiseeritud rüütelkondade juhtimisel läänelise õigustraditsiooni alusel. Siinsed
linnad toetusid gildide ja tsunfide alusel toimuvale ühiskondlikele struktuuridele ning
tuginesid arvukatele õigusaktidele. Ainsana oli selles ühiskonnas eestkostealuseks siine
talupoeg, keda aadlikust mõisnik patroonina õiguslikult esindas. Balti erikorra kinnitamisega
lahendati Rootsilt vallutatud ala halduse probleem ja tagati poliitiline stabiilsus.
Sisuliselt tähendas see poliitiline lahendus aga püsiva, ehkki peidetud vastuolu loomist
keskvalitsuse ja provintside vahel. See andis provintsidele võimaluse läänelik kultuuri pärand
ja sidemed Kesk-Euroopaga, eeskätt Saksamaaga. Ametkondade asjaajamine toimus jätkuvalt
saksa keeles
annaabi.ee 
