Eesti uusaeg
,,hääldupäraseks kirjaviisiks". Pani ühesõnaga alsue nn uueks kirjaviisiks, mis sai popiks 19
sajandi teisel poolel.
Eestlaste saksastumne 19 sajandi esimesel poolel oli hoopis teistugune kui see hilisem
kadakasakslaste teema. Eestlased olid talupojarahvas ja selle kõrval moodustas
baltisaksaühiskond omaette ruumi. Kui nüüd eestlased sellest talupojaseisusest välja said, siis
olid need väga üksikud juhtumid ja said toimuma eelküige hariduse kaudu- eestkeeleset
haridust oli vüimalik saada vaid algastmes. Kõik kõrgem mant oli juba saksakeelne. Liikudes
saksakeelse haridusega baltisaksa ühiskond aedasi, siis ta ilmselgelt saksastus. See muster
kestis edasi 19 sajandi lõpuni.
Alles ärkamisajal hakkas see levima, et haritud eestlased ka oma identiteeti säilitada tahtsid
rohkem.
Kristjan Jaak Peterson- tegelenud ka mütoloogia ja folkloristikaga, tänapäeval teama aga
eelküige luuletuste kaudu teda.