Eesti rahvaelu peale 2. maailmasõda
Palju eestlasi mobiliseeriti
sundolukorras Punaarmeesse (33 000), küüditati (10 000), arreteeriti (9000). Viidi ära
ka 6000 sõdurit. Kokku viidi 60 000 inimest Eestist Venemaale. Üksi eestlane, kes
sinna väkke mobiliseeriti ei toetanud tegelikult Punavägede võitu. Loodi
hävituspataljonid, kes pidid sõdima metsavendade vastu. Samuti mobiliseeriti suur
hulk Balti riikide kodanikke tööpataljonidesse, kus karmide olude tõttu suri suur osa
eestlasi. Eestkased võtsid saksa vägesid vastu suure rõõmuga, arvates, et nad tulid
selleks, et Eesti NSV Liidust päästa. Seetõttu asusidki eestlasest metsavennad Saksa
vägede poolele. Puna armee vastu sõdima, lootes päästa riiki sellisest olukorrast ning
taastada iseseisvus. Alguses olid paljud eestlastest sõjaväelased seal vabatahtlikena,
kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Ka Saksa armee koosseisus sõdinud
eestlastest hukkusid paljud.