Seltsi sihiseaded on k6nekalt viiljendunud p6hikirja teises paragrahvis: esinemine,milles too r6hutasharidusetfitsust ning innustaseestlasisellesvaldkon- "Sellesinatseseltsi pid hoolekandmine peab kijrll see olema, nelja hiiiilega kiriku nas mitte leppima vdhesega,vaid piirgima iiha edasi. Ta i.itles:"Eestimeesjdigu Eestimeheksigas ammetis, igas seisuses, mad v6i linnas. Eestivend,ole sina kiriku koorilaulu parandada ja tlielikuma korra pidle saata; 6pitakse aga sdd.lk6rval ka 6petajav6i kooli 6petaja,kaupmeesv6i kdsittidtegija,tohter v6i m6ni muu tark, muud koorilaulu, mis iga m6istlik inimene haa meelegav6ib kuulda ja laulda."
koolide, raamatukogude ja iseäraliste seltside loomise eest (Palamets, Hillar 1994:22). Teiseks soovis ta, et iga eestlane, kes talupõlvest välja astub ja muu ameti käsile võtab, ei vaataks neile ülalt, kes ausaks põlluharijaks jäänud (Laulupeomuuseum). Ükski eestlane, kes vahest talurahva seisusest lahkub ehk koolitamise läbi kõrgemale tõuseb, ei tohi sellepärast oma rahvast lahkuda. Eestimees jäägu Eestimeheks igas ametis, igas seisuses, maal või linnas. Ta tahtis, et Eestivend jääks ustavaks rahva liikmeks, jagaks omavahel õnne ja õnnetust, püüda head teha rahva edasi saamiseks. Seda tehes oled aus mees kõikide ees ja oled teinud kõik, mis õige perepoja kohus oli (Palamets, Hillar 1994:23-24). Kolmas soov ütleb, et eesti rahvale ka suuremaid koole tekiks, kui meie kihelkonna ja küla koolid. Selle soovimisega ei tahtnud ta küla ja kihelkonna koolide arvu vähendada, vaid hoopis tõsta.
annaabi.ee 
