Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
ebaõiglust ja ühendada endaga ka idakristlikud eestlased (setud ja vadjalased). Tartu rahu piir kulges veidi
ida poolt Narva jõge, üle Peipsi järve ja siis Pihkva lähedalt läbi suurte soode maastiku Irboskast kagus. Piir
oli lühike ja kergemini kaitstav kui ükski teine arvessetulev joon.
Ent ajalugu parandada ometi ei õnnestunud - juurdetulnud alad olid vahepeal tugevasti venestunud
ja nende elanikud suurelt osalt eestivaenulikud. Nõukogude okupatsiooni ajal liideti enamik neid taas
Venemaaga. Eestile jäid siiski Mikitamäe, Värska, Saatse, Meremäe, Obinitsa ja Luhamaa.
Eesti taasiseseisvudes 1991. aastal taotleti ka Tartu rahu piiri taastamist. Ent see, mis päriselt ei
õnnestunud isegi 1920. aastal, on praegu lausa võimatu. Eestil on õigem rahulduda 1945.a. piiriga, mis
siiski võrdlemisi täpselt järgib praegust rahvuspiiri ja on Eestile ajaloolisest veidi soodsamgi. Küll oleks vaja