Harjumaa loodusgeograafia
Kambriumi settekivimitest võib leida toona elanud organismide
elutegevuse jälgi ja ka esimesi kivistisi ehk fossiile. Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja
liivakivid paljanduvad Põhja-Eesti paekalda alumises osas. Ordoviitsiumi ajastul (480 435
miljonit aaastat tagasi) oli Eesti ala jälle mere all. Ordoviitsiumi ajastust pärinevadki Eesti
tähtsamad maavarad: põlevkivi ehk kukersiit, Põhja-Eesti lubjakivi ja dolomiit. Peale
Ordoviitsiumit tuli Siluri ajastu, kui see on Põhja- Eestitile jätnud settekivimeid, nagu
liivakivi, sinisavi ja lubjakivi.3
Joonis 2. Eesti pinnal geoloogiliste ajastute ilmnemine
2
Kaija Käärt Eesti geoloogiline ehitus, Eesti loodusgeograafia
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/harjumaa1
3
http://www.tlu.ee/~kaija/Eesti%20loodus-%20ja%20majandusgeograafia/2_eesti%20geoloogia.pdf
4
Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel
annaabi.ee 
