Eesti NSV valitsemine ja poliitilised olud 1944-1985
Oktoobri alguseks oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala, kuid
saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles 24. novembril.
Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omaga, kus juhtiv koht oli Eestimaa
Kommunistlikul Parteil. Aastal 1945 kuulus EKP rahvuslikku koosseisu 2409 liiget, kellest 40% olid
eestlased ja 60% venelased. Aastal 1955 oli EKP-s liikmeid 21 511, kellest 44% olid eestlased.
Kuldsed 60-ndad tõid kaasa EKP eestistuse ehk aastal 1965 oli liikmeid 54 836, kellest eestlased olid
52%. Aastaks 1980 oli eestlasi parteis aga 51% ja liikmeid kokku 70 195. 50-ndate alguses
iseloomustas EKP liikmeskonda madal haridustase: ligi 2/3 parteilastest olid alg- või mittetäieliku
keskharidusega. Edaspidi haridustase kasvas ja 1980. aastate teisel poolel olid keskharidusega juba 4/5
partei liikmetest. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev ENSV valitsus koosnes kuni 1946.