Ilmar Laaban
turukorvid ja suhkrutoosid elama kunstiesemetena fantastilist iseelu. (Aspel,1989) Rroosi
Selaviste nime all sai temast Stockholmi pagulaseestlanna, kes mõnikord räägib võõrast keelt
nagu pagulasele paratamatu. Ta elab diskreetselt ilma silmnähtava tuluta teistele või iseendale
ja kõneleb veelgi diskreetsemalt, kuid ühe ausa eesmärgiga: mõelda oma keelega rangemalt,
loogilisemalt, pahatahtlikumalt, kui tavaliselt mõeldakse ajudega. Eestistudes on Rroosi
ühtlasi kosmopoliitselt paljundunud. Ta mäletab oma varasemat eksistentsi ja nii mõnedki
mitte-terad on sõnastatud prantsuse keeles. Ta on olnud ka Rrose Sellaway ning üllatab meid
vihjetega Briti sõdurilaulule ja USA poliitilisele mütoloogiale. Teda leidub ka paljudes teistes
keeltes, näiteks saksa Rrose Selawey, rootsi Rrosa Selavsdotter ja vene Rroza Selova. Need
kõik osutavad Laabani Rroosi Selaviste mitmekesisusele, panevad aluse kosmopoliitsele
mitmekesisusele