Kuidas eestlased endale perekonnanimed said? Ajalugu · Pärisorjusest vabastamine · Euroopa keskaeg · Lisanimeks seni talu või tabav hüüdnimi Nime panek · Toimus mitmeti · Pastori/mõisniku otsus · Piirasid osade nime panemist · Arutluse teel · Käidi talust tallu küsimas · Saksapärased nimed, osad eestistasid pärast Perekonnanimed · Talu järgi · Elukoha järgi · Ameti järgi · Loomaliigid · Mõttemaailma peegeldavad · Ümbritsevat maailma kirjeldavad Top 10 · 1. Saar · 2. Tamm · 6. Karu · 3. Juhanson · 7. Mägi · 4. Lepik · 8. Peterson · 5. Sepp · 9. Kukk · 10. Kask. Jüri Parijõgi · Laupäeva õhtul käinud mõisa tallimees
Rahvusvahelised nimed. Kirikuraamatutesse ilmub kandeid lapse nime kohta mugandamata kujul. 1850. A dokumentides võõrapärased nimed: Wilhelmine, Rosalie. Nimemoodi mõjutasid ka ilukirjandus ja kalendrid. Mood tekkis Tallinna, Tartu ja Viljandi kandis, hiljem levis mujale. Sooviti samastuda härrasrahvaga. Nimepäevad Eestis ja Soomes. Soomes kujunes traditsiooniks, Eestis mitte. Eesti nimed tulid esile 1880ndatest. Otsa tegid lahti Faehlmann ja Kreutzwald, kes eestistasid nimesid. Esimesed selged eestimeelsed kalendrid 1892, nimed Linda, Salme jne. 1898 eesmärgiks leida saksakeelsete nimede asemele eestikeelsed, Tõnissoni raamat saksa nimetraditsiooni vastu. pärast hakkasid ka teistes kalendrites ilmuma tähtnimed. Suur osa pakutud nimedest ei leidnud kasutust. Tekkisid reeglipärasused. Pakuti, et mehenimed võiksid lõppede o ja u-ga, naistenimed a või e-ga. Rahva sekka levisid ettepanekud alates 1905-1906. Algus puudutasid uuendused vaid naisenimesid
annaabi.ee 
