Vaikiv ajastu
läbi mitmed kampaaniad.
Pätsi reziimi esimeseks rahvuslikuks suuraktisooniks sai nimede eestistamine. Hinnangute
järgi oli eestlastel umbes 340 000 võõrapärast perekonnanime. Kuulutati. Et aastail 1935
1937 käib nimede eestistamine lihtsustatud korra järgi ning maksuvabalt. Moodustati isegi
Nimede Eestistamise Liit ning kohustati kõiki riigi- ja omavalitsusametnikke olema eeskujuks
kõigepealt enda nimede eestistamisel ning vastava propagandaga oma sugulaste, tuttavate ja
kodukoha elanike hulgas. Umbes 200 000 eesti perekonda oli oma võõrapärase
perekonnanime eestistanud, kuid umbes 140 000 ehk 42% polnud seda teinud.
Paralleelselt nimede eestistamisega alustati Eesti rahvuslipu levitamise kampaaniat. Taheti
jõuda niikaugele, et riigipühadel leviks sini-must-valge kõigiö linna- ja alevimajadel ning
kõigis taludes vaeseimate kohtadeni välja. 1936. aastal suudeti rahvuslipp viia igasee teise
talusse.