EESTI MUINASAEG
Lühidalt tähendab see et inimesed õppisid
valmistama veekindlaid savinõusid ja hakkaisd oma asulatkohtadesse potikilde maha
jätma. Vahemere-äärsetel aladel tähendas neoliitikum ühtlasi üleminekut
põlluharimisele,mis Eestis toimus hiljem. Vanim Eestist leitud potikillud esindavad
nn Narva keraamikat. Seda valmistasid kundalaste järeltulijad.
* U 4000 a eKr e u 6000 a tagasi hakkas Eestis levima nn kammkeraamika kultuur.
See kasvas välja nn Narva kultuurist. See aeg tuli eestissee paljus sisserändajaid, võib-
olla Karjalast v kusagilt Volga ülemjooksult. Kammkeraamikale nime andnud
anumad olid valmisatud mitte kedral,vaid kokku voolitudlaiadest savilintidest.
Nõusid kaunistasid lohukesed aj kammitaolise esemega vajutatud mustrid.Anumate
põhi oli alt ümar, mõnikord peaaegu koonusjas. St et neid sai asetada ka pehmele
liivale,maasse süvendatud auku v kinidest laotatud ringi. Kammkeraamika rahvas
mööblit ei tundnud, kuid majad olid neil olemas
annaabi.ee 
