Eesti rahvalaul
Linna oragmiseerumine, ja ka mõisate
vahendusel,kus saksad olid.Rüütlid, lossid, vangikongid- küik mõisate kaudu tulnud.
Uuema rahvalaulu tunnusteks on salmilaul, lõppriim.Laulma hakkavad ka mehed, teemaks
põhiliselt paroodia või vemmalvärss.
Uuem rahvalaul toob kaasa ka salmikukultuuri (kirjutati uuemate rahvalaulude sõnad) Sellega tulid
aasa ka uued seltskonnatantsud.Ringmängulaulud nt labajalg, polka, valss.
Vaimulik rahvalaul- Lutheri koraali suupärane varjant
Luterlus jõuab Eestisse16 saj.
1904 alustavad eesti üliõpilasselt EÜS ja doktor Oskar Kallas rahvalaulu kogumise aktsiooni.
1911 liitub selle aktsiooniga Cyrillus Kreek .Tema üksi korjas ja süstematiseeris üle 6000 vaimuliku
rahvalaulu.
RAHVAPILLID
Rahvapillid lihtsakoelised.
1. Puhkpillid-parmupill,torupill,roopill,pasunad,vilepillid,sarvepillid.
2. Keelpillid- kõige tuntum on hiiu kannel ehk rootsi kannel. Kandled-esimesed oli 5-6
häälsed