alal vähem tehtud, kuigi limused ei ole väiksema majandusliku või teadusliku tähtsusega. Seadusandlikus korras on paljudes Euroopa riikides võetud looduskaitsealla nt. ebapärlikarp ja viinamäetigu.(,,Looduskaitse" prof.dr.E.Kumari). Paksukoelise -jõekarbi põhilisteks ohtudeks on maaparandus ja põlluväetised, -mürgid, samuti ka vee temperatuuri üleliigne tõus ningjõgede reostamine. Ebapärlikarp Ebapärlikarpon EestisI kategooria looduskaitseall olev liik, Eesti Punaseraamatu järgi kuulubta1. kategooriasseja IUCNi PunaseNimestiku eriti ohustatudkategooriasse. Kiiljajõekarbi levila on Euroopa, kaasaarvatudEuroopaVeneosa. MitmesEuroopariigison taohustatudliik (näiteksLeedusjaSaksamaal; agaka Hiinas). (Vikipeedia) Teod Teod Pisitigudeleon suurimaksohuks, agaelupaikadekuivendamineja kõik muudveereziimi muutvadtegevused.
kolleegide poole ettepanekuga korraldada Balti riikide ühine kohaliku omavalituse konverents. Esimene toimuski 1927 aasta mais Riias, mis pani aluse veel neljale samalaadsele konverentsile erinevates Balti riikides tutvustades oma riigi kõige suuremaid plusse eriti linnade ja alevite uuendusi silmas pidades. Need kohtumised toimusid regulaarselt kuni 1940 aastani kuni viienda konverentsi katkestas okupatsioonivägede sissetung. Peale välissuhete arendamise tegeleti ka endiselt Eestisi seselt kohalike jõududega. 1921 aastal aprillis kohtusid omavalitsustegelased Riigivanema Ants Piibutiga, kus jagati sõbralike soovitusi ning sooviti jõukohaseid pingutusi. Selliste arengute juures on ka teised linnad ja alevid täheldanud Eesti linnade Liidu arengut ja edusamme soovides liituda sammuti liiduga nagu seda naaberlinnad ja alevid teinud olid. 1922. aasta jooksul astusid liidu liikmeteks veel Petseri linn, Jõesuu, Põltsamaa, Mõisaküla, Tõrva, Sindi,Kärdla ja Jõgeva alevid