Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
Rannarootsi
keele erinevusaste rootsi keelest on võrreldav eesti kirjakeele ja setu murde erinevusastmega[1].
Eestirootsi laenude näited: kratt, räim, tont, haalama, hauskar, julla, kepp.
Eestirootsi murrete suhtes oli eesti keel enamuse keel ja nii on eesti laene eestirootsi murretes arvult rohkem kui eestirootsi
laene eesti keeles. Osa eesti laensõnadest oli levinud kogu eestirootsi äärealadel, osa vaid teatud piirkonnas. Kõige rohkem
oli eesti laensõnu eestirotosi asustuse äärealadel, kus eestirootslased olid kakskeelsed.
29. Eestirootsi keele jagunemine (Ariste jaotus)
Eristatakse 4 põhilist eestirootsi murret. Keskseks peetakse noarootsi-vormsi murret, millega lähedalt liituvad Hiiumaa
rootsi murrakud koos Gammalsvenskby murrakuga Ukrainas. Teised murded on pakri-kurkse-vihterpalu, ruhnu ja naissaare
murre. Eri murdealadelt põri kõnelejate suhtlemiskeeleks oli riigirootsi ühiskeel, millega hakati lähemalt kokku puutuma